Ironia, Kontributor Boot Emisaun, EUA Retirada hosi Akordu Paris

Mariano Ferreira, peskijador agrikultura, rai no ekonomia hosi organizasaun sosiedade sivil (OSiS) La’o Hamutuk (Foto: neonmetin.info)

Hafoin tomada pose ba daruak nu’udar Prezidente Estadus Unidus Amerika (EUA), iha loron 20 fulan Janeiru 2025, Donald Trump hatudu fali nia setisizmu ba kooperasaun internasionál hodi hasai EUA hosi Akordu Klimátiku Paris nian (Paris Agreement). Nia hatete katak akordu ne’e la justu no favorese nasaun sira ne’ebé sei dezenvolve hela.

Liuhosi orden ezekutivu, tuir Associated Press (AP) Trump hateten, Akordu Paris nian hanesan akordu internasionál lubuk ida ne’ebé la reflete valór sira EUA nian no “haruka kontribuinte Amerikanu sira (taxpayer) nia osan ba nasaun sira ne’ebé la presiza ka la merese simu asisténsia finanseira tuir interese povu Amerikanu nian.”

Relasiona polítika ida ne’e, peskijador agrikultura, rai no ekonomia hosi organizasaun sosiedade sivil (OSiS) La’o Hamutuk, Mariano Ferreira, iha Edifísiu La’o Hamutuk, Bairo Central, Dili, Sexta-feira (28/02/2025) hateten, Estadus Unidus rasik hatudu hela katak nia la sériu hodi kontribui ba hamenus ka hadiak mudansa klimátika ne’ebe akontese ona desde tempu naruk to ohin loron. Ho ninia retirada ida ne’e, Mariano hatutan, sosiedade sivil preokupa tanba hamta’uk nasaun dezenvolvidu sira seluk bele imita hodi dada-an mós hosi Akordu Paris ne’e.

Tuir observasaun, monitorizasaun no análize ne’ebé Lao Hamutuk halo, hatudu katak, Estadus Unidus Amérika rasik mós kontribui maka’as ba mudansa klimátika ne’ebé mundu hasoru daudauk ne’e, tanba nasaun ne’e industrializa ona no hakarak domina ekonomia mundial, Mariano subliña.

Worldometer, através “Carbon Dioxide (CO2) Emissions by Country” (tinan 2022) mós relata dadus ne’ebé reforsa Mariano nia deklarasaun kona-ba nasaun sira ne’ebé kontribui ba emisaun karbonu barak liu iha mundu; EUA kontribui toneladas 4,853,780,240 (14.21 per kapita) ka 12.60% hosi emisaun mundiál, segundu lugar hafoin Xina, ne’ebé kontribui tonelada 12,667,428,430 (8.89 per kapita) ka 32.88% hosi emisaun mundial.

Timor-Leste rasik, tuir fontes dadus mak hanesan, iha tinan 2022 kontribui tonelada 572,620 (0.42 per kapita), iha pozisaun 176 hosi nasaun 206, ho persentajen ida ne’ebé la signifikativu kompara ho nasaun sira seluk, aliña ho Mariano nia deklarasaun, katak Timor-Leste nia kontribuisaun ba emisaun ki’ik tebes tanba seidauk iha indústria boot sira. Maibé, nia prevee, iha futuru sei kontribui mós maka’as ho planu Governu nian atu kria indústria boot sira hanesan petróleu no indústria sira seluk.

Saida mak Akordu Paris ka Paris Agreement?

Sita hosi sítiu ofisial Nasoens Unidas, Akordu Klimátiku Paris ne’e rasik adopta iha Konferénsia COP 21 Paris iha tinan 2015 mak fasilita hosi United Nations Framework on Climate Change (UNFCCC), atende hosi líder paízes hotu-hotu hodi koalia kona-ba kondisaun klimátika mundial ne’ebé bele agrava liután. Lider sira hosi paízes 195, inklui EUA konkorda ho akordu internasionál ne’ebé hanaran Akordu Paris ba hamenus emisaun gás hodi kombate mudansa klimátika globál.

Konteúdu balun hosi Akordu Paris nian, relata iha sítiu UNFCCC, mak: país hotu-hotu haka’as-an atu limita aumentu temperatura globál ba mínimu 1.5º Celsius, no k’ik hosi 2º Celsius ba pré-industriál sira; hamenus nível emisaun gás rumah kaca (estufa); nasaun hotu-hotu tenki iha alvu ka metas ida-idak kona-ba redusaun emisaun gás, no metas hirak ne’e sei halo revizaun kada tinan lima; nasaun dezenvolvidu sira ajuda nasaun subdezenvolvidu sira ho finansiamentu klimátiku, apoia implementasaun enerjia renovável ne’ebé efetivu liu através transferénsia teknolojia no capacity building; no adapta ba mudansa klimátika.*

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *