Peskiza husi fontes oioin kona-ba impaktu husi suspensaun fundus United States Agency for International Development (USAID) nian hatudu implikasaun signifikativu ba iha rekursu umanu no ekonomia jeralmente iha Timor-Leste. Suspensaun husi programa sira USAID nian husi administrasaun Donald Trump nian kria ona dezafiu sira ne’ebé notável, partikularmente iha dezenvolvimentu forsa traballu no inisiativa ekonómika sira. Enkuantu governu afirma katak Orsamentu Jeral Governu nian bele sustenta dezenvolvimentu nasional iha seitor prioridade sira, lakuna importante sira sei nafatin iha, no potensialmente difikulta progresu sira ba tempu naruk.
Impaktu ba iha Rekursu Umanu
Lakon empregu iha setór xave sira; programa sira ne’ebé finansia hosi USAID istórikamente apoia ona empregu iha setór krítiku sira hanesan edukasaun, saúde, no agrikultura. Ho finansiamentu ne’ebé paradu, Organização Não-Governamental (ONG) no organizasaun lokál barak ne’ebé depende ba USAID nia apoiu tenke hamenus ka hapara sira nia operasaun tomak. Ida ne’e rezulta iha lakon servisu, tantu ba profisionál Timor-oan sira nomós ba expatriadu sira ne’ebé servisu iha organizasaun oioin refere.
Difikuldade iha harii kapasidade; kontribuisaun ida ne’ebé signifikativu liuhosi USAID maka nia investimentu iha dezenvolvimentu rekursu umanu liuhosi programa formasaun sira no hasa’e abilidade nian. Suspensaun ba inisiativa sira-ne’e bele fó impaktu ba dezenvolvimentu forsa traballu kualifikadu, liuliu iha governasaun, kuidadu saúde, no edukasaun. Impaktu ba tempu naruk hosi obstákulu ida-ne’e bele sai hanesan lakuna iha abilidade nian, ne’ebé afeta alvu produtividade no dezenvolvimentu jerál nasaun nian.
Inserteza iha planeamentu forsa traballu iha futuru; programa sira hanesan projetu Millennium Challenge Corporation (MCC), ne’ebé ho objetivu atu hadi’a edukasaun no bee no saneamentu, agora la iha serteza. Inserteza ida-ne’e afeta ba planeamentu forsa traballu nian tanba inisiativa sira-ne’e hala’o papél importante ida iha kriasaun empregu, dezenvolvimentu abilidade sira, no estabilidade ekonómika iha setór públiku no privadu.
Impaktu Ekonómiku no Dinámika Merkadu Traballu nian
Redús apoiu ba agrikultura no turizmu; populasaun Timor-Leste liuhosi 70% mak sira nia moris depende ba agrikultura. USAID nia inisiativa sira hodi hadi’a téknika to’os no asesu ba merkadu instrumental tebes hodi hasa’e ekonomia rurál. Suspensaun ba programa sira-ne’e ameasa atu halo lukru ekonómiku sira fila fali ba kotuk, partikularmente ba agrikultór ki’ik sira. Nune’e mós, projetu sira ne’ebé finansia hosi USAID ne’ebé apoia dezenvolvimentu turizmu no kompetitividade setór privadu nian paradu, ne’ebé hamenus esforsu sira diversifikasaun ekonómika nian.
Aumentu dependénsia ba fundu petrolíferu; Fundu Petróleu Timor-Leste nian, ho valór liu biliaun $18 to’o fulan-Setembru 2024, fornese almofada finanseira ida. Maibé, dependénsia liu ba fundu ida-ne’e tanba redusaun iha asisténsia dezenvolvimentu esternu bele hamosu dezafiu fiskál sira iha tempu naruk.
Impaktu ba grupu vulnerável sira; sira ne’ebé afetadu liu husi suspensaun ne’e mak populasaun vulneravel, feto, labarik, no komunidade rurál sira ne’ebé depende ba USAID nia programa sira ba hamenus kiak, no inisiativa edukasaun. Impaktu sosiál no ekonómiku ba tempu naruk bele sai maka’as, hodi afeta dezenvolvimentu kapitál umanu iha nasaun ne’e.
Ajustamentu sira ba Merkadu Rekursu Umanu nian: Oportunidade sira no Dezafiu sira
Husi perspetiva rekursu umanu, suspensaun ba programa sira USAID nian husik fila fali grupu profisionál sira ne’ebé iha abilidade integra ba iha merkadu traballu lokál. Enkuantu ida-ne’e bele kria oportunidade foun sira, presiza konsidera fatór oioin.
Hasa’e disponibilidade talentu nian; bainhira eis-funsionáriu sira husi projetu ne’ebé finansia husi USAID buka oportunidade foun, setór privadu no públiku bele hetan benefísiu husi influénsia talentu kualifikadu. Ida-ne’e bele hametin kapasidade forsa traballu nian iha governasaun (governance), edukasaun, saúde, no dezenvolvimentu ekonómiku.
Ajustamentu ba iha merkadu traballu nian; disponibilidade profisionál sira ne’ebé ho abilidade diak bele estabiliza ka hamenus kustu traballu nian tanba empregadór sira iha kbiit boot liu atu halo negosiasaun kona-ba saláriu sira. Maibé, ida-ne’e fó benefísiu de’it se negósiu sira no instituisaun sira preparadu atu absorve talentu hirak ne’e.
Hasa’e kapasidade iha organizasaun lokál sira nia laran; karik negósiu lokál sira no ajénsia governu nian integra ho efetivu profisionál sira ne’ebé iha abilidade, Timor-Leste bele haree melloramentu iha kapasidade institusionál, prátika jestaun ne’ebé di’ak liu, no aumentu efisiénsia iha prestasaun servisu.
Apelu ida ba Rekursu Umanu no Planeamentu Ekonómiku ne’ebé Estratéjiku
Enkuantu suspensaun ba programa USAID nian aprezenta dezafiu sira ne’ebé signifikativu, ida-ne’e mós oferese oportunidade ida ba Timor-Leste atu avalia filafali ninia estratéjia rekursu umanu no dezenvolvimentu ekonómiku nian. Governu, setór privadu, no sosiedade sivíl tenke servisu hamutuk atu:
- Hanoin atu kria oportunidade empregu alternativu hodi absorve traballadór deslokadu sira.
- Investe iha programa hasa’e kapasidade lokál hodi substitui apoiu esternu ne’ebé lakon.
- Konsidera dezenvolve polítika sira ne’ebé asegura reziliénsia ekonómika no sustentabilidade aliened ajuda estranjeiru.
Nu’udar profisionál Rekursu Umanu, ha’u haree ida-ne’e hanesan momentu krítiku ida ba planeamentu forsa traballu nian. Liu hosi utilizasaun estratéjiku talentu ne’ebé disponivel no reforsa esforsu internu ba kapasitasaun, Timor-Leste bele nakfilak dezafiu ne’e ba oportunidade ida ba auto-sufisiénsia no kreximentu sustentável.* (March 21, 2025)
Nivia Pereira: HR professional | Management & Leadership | AHRI Member | FLBA Cohort 2
Referensia
https://en.tatoli.tl/2025/02/05/trumps-foreign-aid-suspension-wont-hurt-timor-leste/19/
https://www.aman-alliance.org/Home/ContentDetail/85749
https://2017-2020.usaid.gov/timor-leste/project-descriptions/consolidating-cooperative-agribusiness-recovery-timor-leste
Artigu ida ne’e hanesan opiniaun pesoal hosi eskritor ka autor(a), ne’ebé LAlATAK.COM sei la toma responsabilidade saída deit kona-ba parte saída deit hosi artigu ne’e.